Tannbergi proge järgi: Sissejuhatus: 1. Eesti lähiajaloo periodiseerimine- a) Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused; b) Lähiajaloo piirid.

a) võib periodiseerida mitmeti. Järgnvalt tookski mõningaid erinevaid võimalusi:

• Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu:

1. Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941-44 Saksa okupatsiooni aeg
2. Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58
3. Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68
4. Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86
5. Taasiseseisvumine 1987-91

• Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu:

1. 1944-53 Genotsiidiaastad
2. 1953-64/68 Lootuseaastad
3. 1964/68-80 Lämmatamisaastad
4. 1980-81 Valestart
5. 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt
6. 1987-91 Iseseisvumine

• Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi:

1. 1944-45/49 Kehtestumisaastad
2. 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism
3. 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad
4. 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
5. 1987-91 Vaimse vabanemise aeg

Lisaks on loodud veel ka täiesti puhtalt mentaliteediajaloolisi kui ka igast muude varjunditega periodiseeringuid.

b) Lähiajaloo piirid. On väga vaieldavad. Nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Mart Laar näiteks pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Üks võimalus näiteks, et võtta lihtsalt u kolme inimpõlve pikkune aeg ehk u. 90 aastat. Samas paeluvad meid ikkagi ka erinevad sümboldaatumid. Nii ehk võiks võtta ka kas alates I maailmasõja lõpust (EW loomine!) või siis EW lõpust 1939/40 või ka II ms lõpust 1944/45. Nagu sellest konkreetsest kursusest näha, siis Tannberg käsitab lähiajaloo algusena ilmselt just toda viimast daatumit. Samas võib panna lähiajaloo algpunktiks ka 1991. aasta, vb veel mitte päris nüüd, aga varsti ehk küll.